Nali

Tere rahvas. Selline jutt et ise ma midagi loonud pole mis siia täna postitan.

Kusjuures, lihtsalt et te teaksite, siis ma, mitte küll tihti, aga aegajalt satun videodele kus joonistatakse või räägitakse igast jamast, ning ma võin neid mitu korda vaadata, isegi kui need on normaalse filmi pikused. Idee on selles et: Jah, ma vahin lambist netis videosid kus teised joonistavad, ning ei, te (normaalsed inimesed) ei pea neid vaatama (ega ei pea neist midagi teadma). Isegi mitte siis kui soovite paremaks joonistajaks saada, kõik on ju tegelikult harjutamises; harjuta harjuta harjuta. See toimib. Võibolla räägin teile kunagi veel midagi mida te niigi teate.

Ei viitsigi pikalt jaurata vaid paar tarka videot teile:

Björn Koopi töötuba

Noh, autodest ma ei tea midagi, 4 ratast ja mootor ja ülelaadur(valikuline) ning muud vidinad (osad valikulised) ja kõik. Autode disainist tean veel vähem, aga no “joonistamine” on joonistamine, seega: miks see video siis? Pikemalt seletada siis: Ma sain kooli mõttest aru. Koolis õpetatakse sulle igast fakte ning möllu selleks et.. a sellest ma veel aru ei saanud, igastahes, teised inimesed on selleks, et sa ei peaks ise kõike välja nuputama. Nemad räägivad asju, oletame et sa jagad nede arvamusi ning oled selelga ülimalt päri, lisaks, võib olla et sa oled ka ise midagi analoogset juurelnud, aga ppõhi idee on selles et kui ei ole, sisi nüüd enam ei kulu sul aega selle välja mõtlemisele. no sellest saate isegi aru, seega video olulisuse juurde, ning mida sealt välja tuua. Tüüp räägib et:
1. Aju ei jõua kõike korraga välja mõelda, ning kogu seiklus ongi loominguline protsess. Väga õige. Kuigi vahest on kogu pilt vaimusilms olemas, siis enamuse ajast ikkagi hakatakse otsast joonistama, ning ei tohiks olla mure et ei teata mida edasi teha, seega ärge põdege.
2.Disain on ülepaisutus. Üleüldiselt kogu joonistamine on tegelikult ülepaisutus, jättes praegu kõrvale “fotorealismi”, igal ühel on oma stiil, ning nad leiavad ka erinevad asjad enda jaoks oluliseks mida joonistusel rõhutada, vahest ka siis muudavad need elemendid prominentsemaks. – seda ideed kohtab ka 1 tunnises videos “How To Draw Exaxtly Like Alan Tew” ( http://video.google.com/videoplay?docid=-1364416820025020813# ) Tema näiteks leiab et silma alumine laug on tähtis joonistada…

Jim Lee/Stan Lee ‘Comic Book Greats’ pt 7

Video kus  tüüp, kes kirjutab koomikseid interviueerib venda kes neid joonistab. Kogu video on tegelikult hea, mitte ainult see seitsmes osa, aga ma juhiks tähelepanu umbes 00:55 kohta kui Stan Lee (Vanamees) küsib katkiste joonte kohta. Jim Lee vastab et see on koht kus joon on “nii peenike et kaob ära”. Ehk siis, joonistades mängitakse joonte paksusega et erinevaid kohti rõhutada vm vastavalt stiilile. Kunagi 2 aasta tagasi või nii kui videot kas esimest või teist korda nägin, mõtlesin “OMGLOL! Mu joon küll kunagi katkema ei hakka!” ning nüüd ometigi ma ei suuda joonistades asetada pliiatsit eelmise joone lõppu ning joonistused on meeletult auklikud. Õnneks ainult esmalt, ning KUI visandi üle käin, kasvõi hariliku teise ringiga, siis joonistan rahulikumalt ning katkematu joonega. Seega ma ei tea kuhu ma jutuga jõuda tahtsin…

MNAL – The Pixar Story: Part II

Siin ma ei teagi midagi õpetliku vist välja tuua, aga, mainiks seda et ma olin üpris sõnatu kui telekast seda nägin mis 02:00 paiku juhtub. Mingid tõsised Pixari pioneerid kunagi ennemuistsel ajal plaanisid teha loo väiksest vaprast rösterist. Muidugi, neil oli lugu olemas, nad vaid ei teostanud seda. Ma aga jõudsin mõne pildi ning ideeni. //Okei, ma ei leia netist pilti, uploodin, ning blogi postituse sisus siiski saab olema miskit mille ma olen KUNAGI teinud:

(Selle konkreetse röster kohta on vaid keskmisest lühema pikkusega lugu)

Eks jah, olen kindel et tihti teilgi on nii, et tuleb hea idee, ei teosta, ning keegi teine, hoopis kolmas ning enam kui võõras isik teostab selle edukalt. Ärgem laskem pead norgu et keegi teine sai edukaks millegagi milles teilgi potensiaali oli. 1. Te ei realiseerinud seda 2.Tema riskis ning oli sama suur võimalus tal ebaõnnestuda kui edu saavutada 3. Selle hinnaga, et teie tema asemel ei olnud, ei ole teil ebaõnnestumise ohtu, ning emotsioonilist langust kui asi nt. ebaõnnestub/ebaõnnestunuks, vaid sellel teisel. 4.Olge õnnes, põhimõtteliselt ju teie idee sai hakkama.

Nii ongi.

Iseasi kes usub teist inimest kui  too asja/ ideed omaks kuulutab. Üldjuhul ei taheta, põhjusega/eelarvamusega, kuid olge niisama õnnes ning saate ka inimesed enda ümber positiivsemaks.

A teie mu inimesed, näete, lumi sulas ära, küll ka veetase langeb jõgedes, jõuab ka varsti suvi. Mida vähem pingsalt oodata, seda rutem ning üllatusega see kätte jõuab, ning lajatab sooja õhu (ja vee) ning inimesi täis rannaliivad teie ette. Olge mõnusad mu inimesed., ütleks vaid:

Kenapäeva!